Matsalu linnusihtkohana

Matsalu Rahvuspark ja selle olulisus maailmas

Matsalu rahvuspark loodi looduskaitsealana 1957. aastal kaitsmaks Lääne-Eesti ja Väinamere looduslikku ja kultuuripärandit. Rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, seda ümbritsevat Väinamere osa saartega, lahe põhja- ja lõunakalda ning üleujutatava Kasari jõe luha.

Matsalu rahvuspark eesti kaardilMatsalu Rahvuspark

Matsalu ongi üks Euroopa olulisemaid puhke- ja peatuspaiku arktiliste veelindude läbirändel. Kevad ja sügisrändel on võimalik loendada tuhandeid valgepõsk-laglesid (Branta leucopsis). Poollooduslikud rannakarjamaad ning luhad sobivad lindude peatuseks ja pesitsemiseks. Kokku on Matsalu rahvuspargis registreeritud enam kui 270 linnuliiki.

Lisaks lindudele on piirkonnas rikkalik taime- ja looduskooslus, ka ainult Läänemaale omased pärandkooslused: puistud, loopealsed ja puisniidud. Olulised on luht, kadarikud, rannik ja roostik. Iseloomulikuks võib pidada laialehelist salumetsa. Puisniitudel kasvab arvukalt erinevaid käpalisi, leitud on enam kui 20 liiki orhideesid.

Huvitavad on ka vanad kalurionnid ja küünid. Säilinud on üle-eelmise sajandi rehielamuid, vanu talukohti ümbritsevad kiviaiad, mida on viimasel aastakümnel agaralt taastatud. Vanemast ajast pärinevad piirkonna mitmed kirikud ja mõisad, muinasajast aga lausa linnusekohad ning vanad kivikalmed.

Matsalu looduskeskus Penijõel

Matsalu rahvuspargi ametlik külastuskeskus, kus saab hea ülevaate Matsalu rahvuspargi ajaloost ning kohalikest linnuliikidest. Vaadata saab audiovisuaalset programmi Matsalust läbi aastaaegade ning tutvuda teabematerjalidega.

Vaata lisa: http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/looduskeskused/matsalu-looduskeskus

Matsalu lahe põhjakallas

Siin asuvad vanad kalurikülad Kiideva, Puise ja Haeska. Linnuvaatlejate meelispaigad siin on Haeska linnutorn, Põgari -Sassi, Puise ja Rannajõe.

Haeska linnutornis on Soome linnuvaatlejad ühe päeva jooksul loetlenud koguni 128 erinevat linnuliiki.

Põgari-Sassi rannaniitu peetakse üheks parimaks kahlajate vaatlemise kohaks Eestis. Siinsel rannakarjamaal leiavad häid toitumisvõimalusi rüdid, tildrid, tüllid, püüd, rüüdid, kiivitajad, koovitajad, naaskelnokk jne. See on ka oluline valgepõsklaglede kevadine peatuspaik.

Matsalu lahe lõunakallas

Lisaks Penijõe looduskeskusele on siin põnevad linnutornid Suitsu, Keemu ja Kloostri, mitmeid matkaradu ning huvitav rannikuala.

Kasari luht on oluline pesitsusala rukkiräägule, täpikhuigule ja rohunepile. Matsalu lahe äärsed rannaniidud on toitumisalaks rändlindudele ning pesitsuskohaks kahlajatele (kiivitajad, koovitajad, vigled, punajalgtildrid). Kasari suudmeroostikus võib aga leida parte, hanesid, luikesid, varte ja laukusid. Kuulda võib ka hüüpi ja roolindu. Haruldasemad külalised Matsalus on niidurüdi ja valgeselg-kirjurähn. Kohalikena pesitsevad kühmnokk-luik ja hallhani.

okt. algus--peam. loodus 062

Sügisrändel kogunevad siia sookured, jäävad paariks nädalaks toituma ning valmistuma lõplikuks äralennuks, siis on põldudel ja õhtueelsel lennul võimalik näha mitmesajapealisi parvi. Koondumispaigaks oleval rannikul on sel ajal tuhandeid linde korraga.

Matsalu ja Meelva külade läheduses asuvaid põlde tuntakse haneliste peatuskohana. Kevadrändel peatub siin kümneid tuhandeid valgepõsk-laglesid, kelle hulgas võib kohata ka punakael- ja mustlaglesid.

Keemu vaatetornist avaneb vaade Matsalu lahele ja rannaniidule. Väikesed saared ranna lähedal pakuvad häid pesitsusvõimalusi partidele, hallhanedele, tiirudele ja kajakatele. Rannaniidud on heaks peatuskohaks hanelistele ja kahlajatele, sügisel kogunevad siia tuhanded sookured.

Suitsu vaatetorn (21m) asub Suitsu jõe vasakul kaldal. Tornist avaneb vaade puisniidule, näha on ka roostik ning rannakarjamaad, paistavad ka vanad kalurionnid. Pooleteisetunnise paadisõidu ajal roostikus võib kohata lambahänilast, mustsabaviglet, roo-loorkulli, hallhaigruid ja kotkaid. Roostikust kostub roolinde ja hüüpi. Kasari suudmealal on vaadeldav mustviires ja väikekajakas, pesadel istuvad kühmnokad. Aprillis ja mai alguses on lahel sajad väike- ja laululuiged.

Lõunakaldale jääb ka Salevere Salumägi, Kodade puhkemajast vaid jalutuskäigu kaugusel. Eripärase loodusega endisel hiiemäel saab matkata rajal, mille pikkus (1,5km) on sobilik ka pisematele. Matkarada kulgeb ümbritsevast kõrgemal asuval laialehelise salumetsaga astangul. Rada möödub vanast linnusevallist ning müütilisest silmaallikast.

Oluline linnuvaatluspaik on ka Puhtu-Laelatu looduskaitseala. Aprillis-mais võib ülelendavate lindude hulk küündida miljonini. Puhtu laialeheline salumets on kuulus alustaimestiku ja linnurohkuse poolest.

loodusvaatlused ja Puhtu-Laelatu 095

Keskkonnaameti linnunimekiri: http://www.keskkonnaamet.ee/public/Birdlist2008.pdf

Lisalugemist:

http://www.matsalu.net/rahvuspark.html

http://www.keskkonnaamet.ee/matsa/uldinfo/loodus-2/parandkultuur-2/

parks-in-estonia/matsalu-is-estonias-best-known-national-park

www.looduskalender.ee